Est / Eng / Rus / Fin
Tutvustus
Sõru Kõrts / Sadam
Grillcatering
Jahihooaeg / Kalastamine
Linnuvaatlus
Sõru kohvik
Emmaste TeeMaja
Jaht *
JAHT * Põder (Alces alces) Eesti aladel on põder elanud juba 9000 aastat. 2013. aasta loenduse järgi elab neid siin natuke üle 13 000 isendi. Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Pullid võitlevad omavahel, viljastades jooksuajal kuni 7 lehma. Tiinus kestab 7,5 kuud, vasikad sünnivad enamasti mais. Vasikaid on 1-2, harva 3. Sügisel moodustavad vasikad 25-30% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad keskmiselt 300-500 kg, vasikad 100 kg kandis. Põdra looduslikud vaenlased on karu ja hunt. Põdrapullile võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 15. detsembrini ning ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 15. detsembrini. Põdralehmale ja –vasikale võib pidada varitsus- või hiilimis- või peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 15. detsembrini. Põdrajahi alguses, kui kestab veel jooksuaeg, on huvitav pidada peibutusjahti, matkides põdrapulli või –lehma häält. Ajujahti koertega korraldatakse reeglina paljude jahimeeste osavõtul. Medaliväärsed trofeed on u 5% kütitud pullidest. Medaliväärsed võivad olla juba 4-harulised sarved. Pronksmedali annab 250-274,99 CIC-palli, hõbe 275-299,99, kuld 300 ja rohkem CIC-palli. Metssiga (Sus scrofa) Eesti aladel on metssigade arvukus möödunud sajanditel tugevasti kõikunud, kuid viimastel aastakümnetel on asurkond stabiliseerunud. Metssead elavad karjaviisiliselt, kuldid liituvad karjaga ainult sigimisperioodil, mis kestab novembrist jaanuarini. Kultide vahel toimub äge võitlus, võitja viljastab kõik karja emised. 2013. aasta loendusandmete alusel elab Eestis üle 22 000 metssea. Suguküpsus saabub metssigadel varakult, väga heades tingimustes võidakse viljastada ka põrsaid. Põrsad sünnivad emistel märtsist maini. Sügisel moodustavad põrsad üle 50% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad üle 100 kg, põrsad kuni 40 kg. Metssigade looduslik põhivaenlane on hunt. Metssigade lisasöötmine toimub paljudes jahipiirkondades aastaringselt. Kõige enam kahjustavad metssead vilja- ja kartulipõldusid. Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt. Kõikidele metssigadele võib pidada ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud FCI 6.rühma kuuluva jahikoeraga (hagijad ja verejäljekoerad), kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm) 1. oktoobrist 28(29). veebruarini. Metsseajahi parim aeg on lumine periood, millal loomade asukohta saab määrata jälgede järgi. Samuti on lumise aja täiskuuvalgus sobiv varitsusjahiks kõrgistmelt. Hiiumaal kütitakse kuni pooled metssigadest jaanuaris-veebruaris, mil peetakse aju- ja varitsusjahti. Medaliväärsed trofeed on u 10% täiskasvanud kultidest. Medaliväärsete trofeede alumiste kihvade pikkus algab 20 sentimeetrist. Pronksmedali annab 110-114,99 CIC-palli, hõbe 115-119,99, kuld 120 või rohkem CIC-palli. Punahirv (Cervus elaphus) Eestis on punahirve leviala põhjapiir. Siinne asurkond on alguse saanud sissetoodud isenditest. 2013. aasta üldloenduse andmetel hinnati punahirve arvukuseks natuke üle 3000 isendi. Üle 80% populatsioonist elab Hiiumaal ja Saaremaal. Hirvede jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses. Pullid möirgavad ja pusklevad omavahel, tugevad pullid koguvad enda ümber lehmadest “haaremi”. Tiinus kestab 8 kuud, vasikad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Vasikaid on 1-2. Sügisel moodustavad vasikad umbes 25% asurkonnast. Täiskasvanud hirvepullid kaaluvad keskmiselt 200 kg, lehmad 100 kg ringis. Asurkonna suurust mõjutavad kõige enam looduslikud tingimused. Punahirvele võib pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti või jahti jahikoeraga 1.oktoobrist 31. jaanuarini. Jahihooajal kütitakse lehmade ja vasikate kõrval ainult mõned trofeepullid, kelle vanud on üle seitsme aasta. Sarved võivad olla medaliväärsed alates 5 kg. Metskits (Capreolus capreolus) Metskits on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. Viimase paari külma talve tõttu hukkus üle poole metskitseasurkonnast. Praeguseks on arvukus stabiliseerunud, näidates mõnes maakonnas kasvutrendi, kuid olles kordades madalam jahimeeste poolt soovitust. Absoluutarvukusele hinnang hetkel puudub. Tegemist on väga paigatruu liigiga. Metskitsede jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Sokk “käib” kordamööda mitme kitsega. Kandeaeg on 9 kuud, 1-2 talle sünnivad mais-juunis. Sügisel moodustavad talled kuni 30-40% asurkonnast. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Looduslik suremus ja kisklussurve on kitsedel väga suur. Jahipidamise osakaal aasta üldisest suremusest on alla 10%. Talve üleelamiseks on oluline puhmarinde veerikaste taimede kättesaadavus. Sokule peetakse varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga (terjerid ja taksid) 1. oktoobrist 31. detsembrini. Kitsele või tallele peetakse varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 31. detsembrini. Sokujahiks on parim aeg juunis, kui rohurinne pole veel kõrgeks kasvanud. Levinuim küttimisviis on hiilimisjaht. Sel perioodil tuleks võimaluse korral säästa tugevaid trofeesokkusid. Jooksuajal pakub kõige enam emotsioone ja tulemusi peibutusjaht - “pillitades” sokku kõrgistmelt. Medaliväärsed trofeed on umbes 5% kütitud sokkudest. Medaliväärse trofee kaal algab sarvede kaalust 350 grammi. Pronksmedal on 105-114,99 CIC-palli, hõbe 115-129,99, kuld 130 või rohkem CIC-palli. Hunt (Canis lupus) Hunt on elutsenud Eesti aladel vähemalt 10 000 aastat. Hunt on väga sarnane suure hundikoeraga. Kindlad eristamistunnused koerast puuduvad, kuid teatud erinevused on pea ja saba hoiakus. Hundi jälg on koera jäljest pikergusem, samuti kulgeb hundi jäljerida sirgelt. Viimasel ajal hinnatakse hundi arvukust pesakondade alusel. Keskmiselt on Eestis huntidel 20-30 pesakonda kutsikaid. Keskmine hundi kaal on 35-45 kg, kuid esineb ka tunduvalt raskemaid isendeid. Hundi jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis. Suguküpsus saabub 2-3 aasta vanuselt. Karjas sünnivad kutsikad ainult nn alfa-paaril. Hundikari on suuteline murdma iga Eestis elava imetaja. Hundile võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist 28(29). veebruarini. Hundi küttimismaht jaotatakse ohjamispiirkondade põhiselt. Enim suunatakse küttimist kultuurmaastikele, kus huntide poolt murtakse kariloomi, eeskätt lambaid. Põhiliselt peetakse jälgede järgi ajujahti piirdelippe kasutades. Aastati on küttimismaht väga kõikuv, sõltudes eelkõige eraldatud küttimiskvoodist. Kütitud täiskasvanud huntide nahad ja koljud on enamasti medaliväärsed. Ilves (Felis lynx) Ilves on elutsenud Eesti aladel alates jääajajärgsest ajast. Hariliku ilvese värvus varieerub suures ulatuses. Keskmiselt on Eestis ilvestel 100 pesakonda, metskitsepopulatsiooni madalseis on kahandanud ka ilveste arvukust oluliselt. Ilves on lihatoiduline. Eestis on tema põhilised saakloomad jänesed, metskitsed, närilised ja linnud. Ilveste jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Enamasti sünnib mais 2-3 kutsikat, kes jäävad ema juurde kuni aastaseks saamiseni. Suguküpseks saavad ilvesed 2-aastaselt. Kaal on enamasti 10-20 kg, kuid vanad loomad võivad kaaluda isegi üle 30 kg. Peale inimese võib ilvesele ohtlikuks saada ka hunt. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28(29). veebruarini. Ilvese küttimismaht jaotatakse maakondlikult küttimiskvoodi alusel. Ilvese küttimise edukus sõltub olulisel määral lumeoludest. Võimalusel peetakse ilvesejahti metsseajahi kõrvalt. Reeglina on kõik täiskasvanud isendid medaliväärsed. Linnud Eestis võib jahti pidada 36 erinevale linnuliigile. Kevadine linnujaht on keelatud. Vastavalt jahieeskirjale võib lindudele jahti pidada järgmistel aegadel: • Kaelustuvile võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini. • Metskurvitsale võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga (seisulinnukoerad, retriiverid, spanjelid) 1. augustist 30. novembrini. • Nurmkanale võib pidada otsijahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva jahikoeraga (seisulinnukoerad, retriiverid, spanjelid) 1. septembrist 31. oktoobrini. • Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga (hagijaga) 1. oktoobrist 28(29). veebruarini. • Hallhaigrule, künnivaresele, hallrästale ja rongale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil. • Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või varitsusjahti ning jahti varesemõrraga 1. juulist 31. märtsini. • Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga (hagijaga), 10. septembrist 30. novembrini, sealhulgas valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. • Partlastele (viupardile, rääkspardile, piilpardile, sinikael-pardile, soopardile, rägapardile, luitsnokk-pardile, punapea-vardile, tuttvardile, hahale, aulile, mustvaerale, sõtkale), laugule e vesikanale, kajakalistele (naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale), tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga (hagijaga)) ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini. Merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel võib partlastele, kajakalistele, laugule ja tikutajale pidada jahti 20. augustist 30. novembrini. Väikekiskjad Eestis võib jahti pidada 7 erinevale väikekiskjale. Vastavalt jahieeskirjale võib väikekiskjatele jahti pidada järgmistel aegadel: Rebasele võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga 1.augustist 31.märtsini, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1.oktoobrist 28.(29.) veebruarini. Kährikule võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aasta ringi, uru-või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1.oktoobrist 28.(29.) veebruarini. Kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib rebasele ja kährikule jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 1.oktoobrist 30.aprillini. Mägrale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga 1.septembrist kuni 28.(29.) veebruarini; uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1.oktoobrist 28.(29.) veebruarini. Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti püünisrauaga puult või ehitisest või jahti kastlõksuga või pidada nendele varitsus- või hiilimisjahti 1.oktoobrist 31.märtsini ning jahti jahikoeraga 1.oktoobrist 28.(29.) veebruarini. Mingile ehk ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga aasta ringi ning jahikoeraga 1.oktoobrist 28.(29.) veebruarini. JAHIKALENDER • Hall- või valgejänes – 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni • Hunt – 1. novembrist jahiaasta lõpuni • Ilves - 1. detsembrist jahiaasta lõpuni (va kutsikatega emailves) • Kobras – 1. augustist 15. aprillini • Karu – 1. augustist 31. oktoobrini (va poegadega emakarule) • Kährik – aastaringselt • Metskits – 1. juunist 31. detsembrini, sellest kitsedele ja talledele 1. septembrist 31. detsembrini • Metssiga – aastaringselt (põrsastega emistele 1.oktoobrist jahiaasta lõpuni), ajujaht 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni • Mink – aastaringselt • Mäger – 1. septembrist jahiaasta lõpuni • Nugis – 1. novembrist 31.märtsini • Ondatra – 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni • Punahirv – 1. septembrist 31. jaanuarini • Põder – 15. septembrist 15. detsembrini (15.-30.septembrini ainult põdrapull) • Rebane – 1.augustist kuni 31.märtsini • Tuhkur – 1. novembrist 31.märtsini • Partlastele, laugule, kajakatele, tikutajale – 20.augustist 31.oktoobrini (merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel kuni 30.novembrini • Hanelistele 10.septembrist 30.novembrini * kasutatud materjal RMK kodulehelt

 

Üles
© 2004-2007 Viirisepa OÜ
tel: +372 53 423 957, +372 51 82 211